Plahvatusriski hindamine töökeskkonnas

Miks me vajame kaitset tolmu ja plahvatusohu eest?

Paljudes tööstusharudes kasutatakse tehnoloogilistes protsessides või saadakse neist tooteid, mis on pulbri või tolmu kujul. Tolmu tüüpe on lõputult palju, sest kõik tahked ained tekitavad tolmu, mis võib omavahel ka seguneda. Tolm tekib mehaaniliste protsesside käigus või pöörlevate õhuvoolude tõttu ning koosneb tahkete ainete peentest osakestest, mis hõljuvad õhus. Seega on tolmu väga raske liigitada ja selleks on palju võimalusi:

– tolmuosakeste suuruse järgi
– päritolu järgi
– inimestega kokkupuute koormuse järgi – füüsikaliste omaduste järgi

Olenemata sellest, kas tolm on kasuliku otstarbega (näiteks metallurgias või värvainete, sünteetiliste materjalide, ravimite ja kosmeetikatoodete tootmisel) või on see lihtsalt jääde, ohustavad kõik tolmud tervist ja paljud neist põhjustavad ka tule- või isegi plahvatusohtu. Näiteks piisab plahvatuse põhjustamiseks vaid 1 mm paksusest segunenud puidutolmu kihist!

Vaatamata üldisele teadmisele, et gaasiplahvatuse ohtu on vaja vältida, ei tea paljud ohustatud isikud, millised ohud sellega kaasnevad. Nende asjaolude koosmõju näitab, kui oluline on tolmuplahvatusi ära hoida. 

Millised on asjakohased nõuded?

Töötervishoiu ja tööohutuse normid näevad ette, et tolm tuleb kohtäratõmbe või tolmuimejaga ohutult eemaldada. Nõuete täiustudes on tehnika arengule vastavalt muudetud ka katsemeetodeid ja liigitust. Näiteks varem oli viis kasutuskategooriat, kuid praegu on kasutusel ainult kolm tolmuklassi. Saadaval on erinevate katsemeetoditega hinnatud seadmeid ja see põhjustab segadust tegelikul kasutamisel. Praegune klassifitseerimissüsteem (L, M, H) näitab seadme kasutajale või järelevalvetöötajale selgelt ära, milline seade konkreetse tolmuklassi korral sobib. Suurema selguse tagamiseks on Saksamaa tööohutuse kutseliit IFA (endine BGIA) koostanud tabeli, mis kirjeldab klasse erinevate katsetuspõhimõtete alusel, lähtudes seadme sobivusest konkreetseks kasutusotstarbeks. 

Süttiv tolm ATEX plahvatusohtlikus keskkonnas

ATEX plahvatusohtlik keskkond kujuneb siis, kui õhk seguneb süttiva tolmuga (plahvatusohtlik tolm, Dust-Ex) või süttiva gaasi või auru/uduga (plahvatusohtlik gaas, Gas-Ex).
Samuti peab kohapeal olemas olema aktiveerumisvõimeline süüteallikas, mis võib süttimisohtlikus keskkonnas põhjustada süttimise.

Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed (ATEX direktiiv)

ATEXi direktiiviga sätestatakse kogu Euroopa Liidus (EL) kehtivad ühetaolised eeskirjad potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud seadmete ja kaitsesüsteemide müügi ja kasutusele võtmise kohta. Selle eesmärk on saavutada toodete vastavus teatud nõuetele, et tagada inimeste, eriti töötajate, ja vajaduse korral ka koduloomade tervise ja ohutuse ning vara kaitse kõrge tase.

Direktiivi kohaldatakse mitmesuguste toodete suhtes (sh tooted, mida kasutatakse avamere nafta- ja gaasirajatistel, naftatööstuses, kaevandustes, puidutööstuses, jahuveskites (lenduvad jahuosakesed on väga tuleohtlikud) ja mujal, kus võib esineda plahvatusohtlik keskkond).

PÕHIPUNKTID

Kõnealuses direktiivis määratletakse tootjate, importijate ja levitajate kohustused seoses potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud seadmete ja kaitsesüsteemide müügiga.

  • Kõik ELis turustatavad tooted peavad kandma CE-vastavusmärgist, mis näitab, et need vastavad ELi õigusaktide kõigile põhilistele ohutusnõuetele.
  • Enne CE-märgise hankimist peab tootja viima läbi ohutus- ja vastavushindamise ning koostama toodete tehnilise dokumentatsiooni.
  • Importijad peavad kontrollima, kas tootjad on viinud läbi nõuetekohased vastavushindamismenetlused. Vastasel korral peavad nad sellest teavitama ohutuse eest vastutavaid järelevalveasutusi.
  • Kogu vajalik dokumentatsioon tuleb registreerida ja seda tuleb säilitada 10 aastat.
  • Dokumentatsioon ja ohutusalane teave peavad olema koostatud lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles.
  • Tootjad ja importijad peavad tootele märkima oma postiaadressi.
  • Tootjad võivad esitada toote nõuetelevastavust tõendava teabe ohutuse eest vastutavale järelevalveasutusele elektrooniliselt.

Plahvatusohtlike olukordade näited

Plahvatusohu näited erinevates valdkondades

Puidutööstus – Puidu töötlemisel tekib puidutolm. See võib moodustada plahvatusohtlikku tolmu ja õhu segu, näiteks filtrites või silodes.

Metallitööd  – Metallist profiiltoodete tootmisel võib pinna töötlemise (lihvimise) käigus tekkida plahvatusohtlik metallitolm. See kehtib eriti kergmetallide kohta. Metallitolm võib tekitada plahvatusohu tolmupüüdurites.

Toiduainetetööstus  – Teravilja, suhkru jne vedamise ja hoiustamise käigus võib tekkida plahvatusohtlik tolm. Kui see eemaldatakse ja filtreeritakse, võib filtris tekkida plahvatusohtlik keskkond.

Ravimitööstus  – Ravimite tootmisel kasutatakse sageli lahustina alkoholi. Samuti võidakse kasutada selliseid tolmuplahvatusi põhjustavaid toimeaineid ja lisamaterjale nagu laktoos.

Värvimine  – Värvipihustuskambrites tekkinud värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad moodustada segunemisel õhuga plahvatusohtliku keskkonna.

Keemiatööstus  – Keemiatööstuse erinevates tootmisprotsessides muundatakse ja töödeldakse tuleohtlikke gaase, vedelikke ja tahkeid aineid. Protsessi käigus võivad tekkida plahvatusohtlikud segud.

Jäätmekäitlus  – Jäätmete töötlemisel ringlussevõtuks võib tekkida plahvatusoht näiteks tuleohtlike gaaside ja/või vedelike pooltühjade plekkpurkide või muude mahutite või paberi- või plastikutolmu tõttu.

Paberitööstus  – Tekib plahvatusohtlik tolm aspiratsioonisüsteemides ja töökeskkonnas

Plahvatusohtliku keskkonna ärahoidmine

Vastavalt direktiivi 1999/92/EÜ artiklile 3 „Plahvatuste ärahoidmine ja plahvatuskaitse“ tuleb alati pöörata esmatä- helepanu ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimise ärahoidmisele.

Vältides või vähendades tuleohtlike ainete kasutamist saab ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist ära hoida. Näitena võib tuua tuleohtlike lahustite ja puhastusvahendite asendamine vesilahustega. Tolmu osas on mõnikord võimalik suurendada kasutatava aine osakeste suurust, nii et plahvatusohtlik segu ei saa tekkida. Tuleb silmas pida- da, et edasine töötlemine ei vähendaks osakeste suurust näiteks hõõrdumise teel. Lisavõimaluseks on tolmu niisu- tamine või pastade kasutamine, mis välistab heljumi moodustumise.

Ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist seadmestiku ümber tuleks maksimaalselt ära hoida. See on võimalik suletud seadmestiku puhul. Seetõttu peavad seadmestiku osad olema lekkekindlad. Seadmestiku konstruktsioon peab olema selline, et tõenäolistes toimimistingimustes ei ole märkimisväärset leket. Üks võimalus selle tagami- seks on korrapärane hooldus.

Kui tuleohtlike ainete vabanemist ei saa vältida, saab ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist sageli ära hoida ventilatsiooniga. Ventilatsiooni tõhususe hindamisel tuleks võtta arvesse järgmisi asjaolusid.

  • Gaas, aur ja udu: ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel tuleb määrata suurim vabaneva gaasi, auru ja udu kogus (allika tugevus) ning teada allika asukohta ja hajumistingimusi.
  • Tolm: ventilatsioon kaitseb üldiselt ainult siis piisavalt, kui tolm imetakse ära allika juures ning hoitakse tõhusalt ära ohtlike tolmulademete tekkimine.
  • Parimal juhul võib piisav ventilatsioon välistada ohtlikud kohad. Nimetatud puuduste tõttu võib siiski vähenda- da vaid ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosust või ohtlike kohtade (tsoonide) ulatust.On soovitav teha pistelist kontsentratsiooni kontrolli erinevates kohtades ja erineval ajal ebasoodsate toimimistin- gimuste juures.

Tolmulademe eemaldamine

Ohtliku tolmulademe tekkimist saab ära hoida töö- ja tehniliste ruumide korrapärase puhastamisega. Tõhusaks meetodiks on osutunud puhastamisgraafikute kasutamine, milles on kirjas puhastamise olemus, ulatus ja sagedus ning asjaomaste isikute kohustused. Juhendi saab koostada konkreetsest juhtumist lähtuvalt. Erilist tähelepanu tuleks pöörata (näiteks kõrgel asuvatele) pindadele, mida on raske kontrollida või millele on keerukas ligipääs ning kuhu võib koguneda aja jooksul märkimisväärne tolmukiht. Kui toimimisrikke (näiteks mahutite rikkumise või lõh- kemise, lekke) tõttu vabaneb märkimisväärne kogus tolmu, tuleks võtta lisameetmeid võimalikult kiireks tolmula- deme eemaldamiseks.

Märgpuhastus ja tolmulademe imemine (kasutades tsentraaltõmbesüsteemi või süüteallikateta tööstuslikke tol- muimejaid) on osutunud ohutuse seisukohalt kasulikuks. Tuleks vältida sellist puhastusprotsessi, mille käigus tolm õhku tõuseb (vt joonist 3.2). Tuleks pidada meeles, et märgpuhastusega võivad kaasneda lisaprobleemid seoses jäätmete kõrvaldamisega. Kui kergmetallide tolmu kogutakse märgskraberitesse, tuleb meeles pidada seda, et võib moodustuda vesinik. Tuleks vältida ladestunud tolmu eemaldamist puhumise teel.

Puhastuskorra võib sätestada tuleohtlike ainetega töötamise tegevusjuhise osana.

Tuleohtliku tolmu korral tohib kasutada vaid süüteallikateta Ex märgistusega plahvatusohutuid tolmuimejaid.

Süüteallikate vältimine

Kui ei ole võimalik ära hoida ATEX ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist, tuleb vältida süttimist. Seda saab teha kaitsemeetmetega, mille eesmärk on süüteallikate vältimine või nende esinemise tõenäosuse vähendamine. Tõhusate ettevaatusabinõude võtmiseks tuleb tunda erinevaid süüteallikaliike ja seda, kuidas need toimivad. Hinnatakse, kui tõenäoline on ohtliku plahvatusohtliku keskkonna ja süüteallika olemasolu samal ajal ja samas kohas, ning vastavalt sellele määratakse kindlaks, millises ulatuses on vaja kaitsemeetmeid võtta. Seda tehakse allpool kirjeldatud tsoonisüsteemi alusel, millel põhinevad vajalikud ettevaatusabinõud.

Ohtlike kohtade liigitamine plahvatusohtlikesse tsoonidesse

Ohtlik koht on koht, kus plahvatusohtlikku keskkonda võib esineda sellisel määral, et see nõuab plahvatusohu vastu eriliste ettevaatusabinõude võtmist. Sellise koguse väljendamiseks kasutatakse mõistet ohtlik plahvatusohtlik kesk- kond. Kaitsemeetmete ulatuse kindlaksmääramise aluseks on kõigi ohtlike kohtade liigitamine tsoonidesse vastavalt ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosusele.

Plahvatuse tagajärgede leevendamine (leevendusmeetmed)

Paljudel juhtudel ei ole võimalik plahvatusohtlikku keskkonda ja süüteallikaid piisava kindlusega vältida. Siis tuleb võtta meetmeid plahvatuse tagajärgede vähendamiseks vastuvõetava määrani. Need meetmed on:

  • plahvatuskindel konstruktsioon;
  • plahvatusrõhu alandamine;
  • plahvatuse summutamine;
  • leekide ja plahvatuse leviku ärahoidmine. Need meetmed on üldiselt seotud seadeldistest alguse saava plahvatuse ohtlike tagajärgede leevendamisega. Leevendusmeetmete puhul kasutatakse üldiselt seadmeid ja kaitsesüsteeme, mis vastavad direktiivile 94/9/EÜ. Võimalikud on ehituslikud meetmed, näiteks plahvatuskindlad seinad.

Seadmestiku osad, näiteks mahutid, anumad ja torustik konstrueeritakse nii, et need suudavad purunemata vastu pidada sisemisele plahvatusele. Tuleb võtta arvesse seadmestiku osa siserõhku, kui see erineb normaalrõhust. 

Üldiselt eristatakse plahvatuskindlaid konstruktsioone järgmiselt:

  • vastupidavus suurimale plahvatuse ülerõhule;
  • plahvatuse ülerõhu vähendamine koos plahvatusrõhu alandamise või plahvatuse summutamisega. 

Küsi abi plahvatusohtliku riskianalüüsi koostamise teenust meilt!

Varjatud oht kooli tööõpetusklassis: puidutolm ja selle mõju noorte tervisele

Koolide tööõpetusklassid on õpilastele suurepärane koht praktiliste oskuste omandamiseks, kuid tihti jääb varju üks tõsine oht – puidutolm. Kuigi tolm tundub esmapilgul vaid tüütu kõrvalprodukt, võib selle pidev sissehingamine põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, alates allergiatest ja hingamisteede haigustest kuni kantserogeensete riskideni. Lisaks kujutab tolm endast suurt tuleohtu, mida sageli alahinnatakse. Kas koolide puidutööklassis on tagatud piisav tolmueemaldus ja õpilaste ohutus? Selles blogipostituses uurime, miks tõhus äratõmbesüsteem ja ennetavad meetmed on hädavajalikud, et tagada puhas ja ohutu õpikeskkond.

Euroopa Liidus kehtivad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas mitmed direktiivid, mis sätestavad miinimumnõuded töötajate kaitseks erinevates töökeskkondades, sealhulgas puidutöötlemisega seotud aladel. Kuigi puuduvad spetsiifilised regulatsioonid, mis käsitleksid ainult koolide tööõpetusklasse, on üldised tööohutuse direktiivid kohaldatavad ka nendele keskkondadele.

Näiteks Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega 1987. aastal lisati töötervishoid ja tööohutus esimest korda Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse, mis võimaldas kehtestada miinimumnõuded töötajate kaitseks. Need direktiivid käsitlevad erinevaid ohutegureid, sealhulgas kokkupuudet kahjulike ainetega nagu puidutolm.  

Lisaks on Euroopa Liidu strateegilises raamistikus aastateks 2021–2027 rõhutatud vajadust ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigusi ning parandada töötingimusi kõigis sektorites. See raamistik rõhutab ka vajadust kohaneda uute töötingimustega ja suurendada valmisolekut võimalike tervisekriiside jaoks. 

Üldised töötervishoiu ja tööohutuse direktiivid kehtivad ning strateegilised raamistikud kohaldatavad ka nendele keskkondadele, tagamaks õpilaste ja õpetajate tervise ning ohutuse.

Terviseaspektid

Puidutolm on ohtlik sissehingamisel, kuna see võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, eriti pikaajalisel kokkupuutel. Koolilaste puhul, kelle hingamisteed on veel arengujärgus, on see eriti oluline.

         •       Hingamisteede haigused – Puidutolmu sissehingamine võib põhjustada allergiaid, astmat, kroonilist bronhiiti ja isegi kopsukahjustusi.

         •       Silma- ja nahaärritused – Peened tolmuosakesed võivad sattuda silma, põhjustades ärritust ja punetust, samuti võivad need tekitada nahareaktsioone.

         •       Mõned puidutolmuliigid on kantserogeensed – Eriti eksootilised ja töödeldud puidud (nt tamm, MDF ja vineer, mis sisaldavad liime) võivad eraldada kantserogeenseid ühendeid, näiteks formaldehüüdi.

Ohutusaspektid

Lisaks terviseriskidele on puidutolm tuleohtlik. Kuiv tolm võib hõlpsasti süttida ja põhjustada tolmuplahvatusi.

1. Tulekahjurisk – Puidutolm võib koguneda seadmetesse ja pindadele, luues kergestisüttiva keskkonna.

2. Masinate ohutus  – Kui tolm koguneb masinate sisse, võib see põhjustada ülekuumenemist ja tulekahju.

3. Põrandate libedus  – Kui tolm ja puidujäägid jäävad klassiruumis laiali, võivad need muuta põrandad libedaks ja suurendada kukkumisriski.

Puidutolmu äratõmbesüsteemi lahendus

Efektiivne äratõmbesüsteem peab tagama, et tolm eemaldatakse otse selle tekkekohas ja ei levi õhku ega tööpindadele või minimaliseerima.

Lähtuvalt valdkonnast, tööiseloomust ja -protsessidest on ettevõttel mitmesuguseid kohustusi, et tööohutus oleks tagatud. Vahendid tööohutuse tagamiseks on erinevad peegeldamaks kindlaid ohutegureid ja maandamaks neist tulenevaid riske.

•       Lokaalsed imupunktid – Iga puidutöötlemismasina (höövel, lintsaag, ketassaag, puurpink, frees jne) juures peaks olema äratõmbesüsteem

•       Filtreerimine ja välisõhku juhtimine – Puidutolm tuleks filtreerida kas tsüklonfiltris või tolmufiltris, et vältida selle sattumist kooli ventilatsioonisüsteemi.

•       Automaatne lülitus – Parimad süsteemid töötavad automaatselt, lülitudes sisse koos masinate käivitamisega.

Puidutolmu äratõmbesüsteemi lahendus

Lisaks kohapealsele tolmuäratõmbele on oluline ka üldpuhastus.

         •       Tsentraalne tolmuimeja – Võimaldab käsitsi eemaldada tolmu ja puidujääke töökohtadest, kuhu masinaga ühendatud äratõmbesüsteem ei ulatu.

         •       Antistaatilised voolikud ja torustik – Et vältida tolmu ladestumist ja sädemete tekkimist, peaks süsteem olema varustatud antistaatiliste komponentidega.

         •       Regulaarne hooldus – Filtrite ja tolmukogujate puhastamine tagab süsteemi tõhusa töö ja pikendab selle eluiga.

Täiendavad soovitused ohutuse tagamiseks

         •       Õpilastele kaitsevahendid – Näomaskid ja kaitseprillid, et minimeerida tolmu sissehingamist.

         •       Õhuvahetus klassiruumis – Ventilatsioon peab tagama piisava värske õhu juurdevoolu.

         •       Regulaarne tolmusisalduse mõõtmine – Aitab tagada, et süsteem töötab efektiivselt ja õhukvaliteet jääb ohutuks.

Kokkuvõttes on hästi projekteeritud ja hooldatud puidutolmu äratõmbesüsteem kooli tööõpetusklassis hädavajalik, et kaitsta õpilaste tervist, vähendada tulekahjuriski ja tagada puhas ning ohutu töökeskkond.Tööohutuse tagamine ei ole keeruline teadus, küll aga aega- ja tähelepanunõudev protsess. Ei saa eitada, et see nõuab mõningasi teadmisi, aga ei eelda, et igal tööandjal need loomupäraselt kaasa tulevad. Just selle pärast on igati õigustatud, et tööohutuse tagamisel kasutatakse professionaalide abi, kes on kõigi seadusaktide ja nõuetega kursis ning oskavad paljude valikute vahel teha just sulle parimad võimalikud otsused.

Küsi abi riskianalüüsi koostamisel teenust pakkuvalt professionaalselt partnerilt või kaasa Provent õhukvaliteedi parandamise protsessis ja vii sellega seotud ohutegurite riskid miinimumini.

Kuidas tagada kõigile oluline tööohutus igas töökeskkonnas?

Üha enam tuleb igas suuruses ettevõtetel pöörata tähelepanu töötajatele loodud töökeskkonnale, selles valitsevatele riskidele ja ohtudele ning leida lahendusi, kuidas neid optimaalselt minimaliseerida. Seejuures ei tasu arvata, et tegemist on vaid töötajate nõudmiste või kasvavate ootustega, tööohutus mõjutab ka kogu ümbritsevat keskkonda, tööruume ja -seadmeid ning lähtuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, ka pakutavaid tooteid ja isegi teenuseid. Ei tahaks meist keegi minna ju juuksurisse, kus valitseb mustus ja segadus.

Tööohutus on muutunud nii elementaarseks, et on reguleeritud sõltumata valdkonnast ja ettevõtte suurusest nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil erinevate seaduste ja regulatsioonidega. Paljud regulatsioonid on just viimastel aastatel karmistunud ja tänaseks võib Eesti puhul, et vähemal või suuremal määral tuleb sellega tegeleda isegi ühemehefirmadel.

Tööohutuse definitsioon

Tööohutus on mitmesuguste ennetusstrateegiate, riskianalüüside ja abivahendite kombineeritud süsteem, mille eesmärgiks on töötajatele tagada võimalikult ohutu töökeskkond. Seejuures on igal töötajal õigustatud ootus ohutule töökohale, olenemata kas ta on kontoritöötaja, ehitustööline või hoopis tootmistööline. Igas valdkonnas ja ettevõttes on erinevad tööriskid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Ükski töötaja ei peaks muretsema tööd tehes oma tervise pärast, olgu siis selleks füüsiline, aga ka vaimne tervis.

Ohutegurid töökeskkonnas

Ohutegurid töökeskkonnas on valdkonniti ja isegi ettevõtteti väga erinevad ja nii tuleb kindlasti igal ettevõttel riske hinnata individuaalselt. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jagatakse viide gruppi – füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised ja psühhosotsiaalsed. Töökeskkonnas võivad esineda erinevad ohutegurid, kuid kindlasti esineb kõikidel töödel füüsikaline, psühhosotsiaalne ja füsioloogiline ohutegur.

1. Füüsikalised ohutegurid – siia alla kuuluvad näiteks müra, vibratsioon, kiirgus, õhukvaliteet (õhu liikumise intensiivsus, temperatuur, niiskus), tööseadmete ohtlikud osad, valgustingimused (nii liigne kui ka puuduv valgus), kukkumisoht, plahvatusoht, elektrilöögioht jms.

2. Füsioloogilised ohutegurid – sellisteks ohuteguriteks on näiteks füüsilise töö raskus, korduvad liigutused, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja teised regulaarsed tegevused, mis võivad terviseriske kujutada.

3. Psühhosotsiaalsed ohutegurid – aina enam tulevad fookusesse töökeskkonnaga seotud psühholoogilised ohud nagu õnnetus- ja vägivallaoht, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine, pikaajaline töö üksinda, monotoonne või võimetele mitte vastav töö.

4. Keemilised ohutegurid – tööprotsesside käigus käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Sellised ained on kindlasti asbest ja plii, aga siia alla kuulub veel väga suur hulk erinevaid aineid. Näiteks koristaja jaoks on keemiliseks ohuteguriks ka torusiili kasutamine.

5. Bioloogilised ohutegurid – siia alla kuuluvad näiteks mikroorganismid, rakukultuurid ja inimeste endoparasiidid.

Paljude ohutegurite puhul on väga selged abinõud, mida tööandja saab rakendada, et riske maandada. Näiteks tootmiskeskkonnas saab müraga võidelda valides uuemad ja väiksemat müra tekitavad tööseadmed või kohustades töötajaid kasutama kõrvaklappe. Bioloogiliste ohutegurite puhul tuleb tagada sobivad isikukaitsevahendid. Psühhosotsiaalsete ohuteguritega arvestamine on aga paljuski alles arenev valdkond, sest näiteks töökiusu defineerimine võib suuresti sõltuda tööandja või töötaja isiklikest väärtushinnangutest.

Tööohutuse tagamine

Töötervishoiu ja tööohutuse eest ettevõttes vastutab tööandja. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Küll aga ei ole kohustustest vaba ka töötaja, kelle kohustus on töökeskkonnas seatud ohutusnõudeid vastavalt juhistele järgida. Tööohutuse nõudeid eirates tõuseb tööõnnetuste risk ning töötajatel on suurem oht haigestuda kutsehaigustesse.

Lähtuvalt valdkonnast, tööiseloomust ja -protsessidest on ettevõttel mitmesuguseid kohustusi, et tööohutus oleks tagatud. Vahendid tööohutuse tagamiseks on erinevad peegeldamaks kindlaid ohutegureid ja maandamaks neist tulenevaid riske.

Töökeskkonna riskianalüüs – Alates 2023. aastast tuleb töökeskkonna riskianalüüs esitada kõigil ettevõtetel, kelle palgal on vähemalt üks lepinguline töötaja. Riskianalüüsi eesmärk on tuvastada kõik töökeskkonnas olevad ohud ja neid hinnata. Lähtuvalt riskidest koostatakse tegevuskava probleemide kõrvaldamiseks. Kuna tegemist võib olla väga töömahuka protsessiga, mis seejuures vajab ka regulaarset üle vaatamist, on lubatud riskianalüüsi koostamiseks kaasata ka selleks spetsialiseerunud teenusettevõtteid. Riskianalüüsi koostamisest saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist.

Tervisekontroll – kõigil lepingulistel töötajatel on õigus ja kohustus läbida tervisekontroll, mille käigus hinnatakse töötajate terviseseisundit ning töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Tavaliselt tuleb tervisekontroll organiseerida töötaja esimese nelja kuu jooksul, ent teatud kindlate ohutegurite korral tuleb see korraldada juba enne töötaja tööle asumist. Tervisekontrolli tuleb ka määratud aja jooksul korrata.

Esmaabi – igas ettevõttes tuleb läbi mõelda esmaabi korraldamine, ka kontorikeskkonnas on erinevaid ohutegureid ja tööõnnetuste risk on siiski olemas. Esmaabist võib sõltuda õnnetusse sattunud töötaja tervis või lausa elu. Tööandjal tuleb välja koolitada vähemalt üks esmaabiandja, kuid esmaabiandjate määramisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Igal töökohal peavad olema ka asjakohased esmaabivahendid.

Töökeskkonnaspetsialist – igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, olenemata ettevõtte tegevuse laadist või töötajate arvust. Töökeskkonnaspetsialist on ettevõttes töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda on tööandja volitanud täitma töötervishoidu ja tööohutust puudutavaid ülesandeid, aga võib olla ka tööandja ise või spetsialiseerunud teenust pakkuv koostööpartner. Kui ettevõttes on rohkem kui kümme töötajat, siis valivad töötajad enda hulgast ka töökeskkonnavoliniku.

Töötajate väljaõpe ja juhendamine – tööandjal on kohustus tagada kõigile töötajatele lähtuvalt nende tööiseloomust ja kasutatavatest seadmetest vajalik väljaõpe ja piisav juhendamine. Kui enamasti toimub see töötaja tööle asumisel, siis täiendõpe võib vajalik olla uute tööseadmete lisandumisel või tööiseloomu muutumisel.

Sisekontroll – tööandja kohustus on riskianalüüsis tuvastatud riskide maandamine ja probleemide likvideerimine. Samuti tuleb tal jälgida, et töötajad oleksid tööohutusreeglitest teadlikud ja järgiksid tööohutusreegleid. Kui ettevõttes miski muutub, tuleb üle vaadata ka riskianalüüs.

Tööinspektsiooni teavitamine – kui mõni töörisk on olenemata pingutustest realiseerunud ning toimunud on tööõnnetus, mis on tekitanud töötajale eluohtliku seisundi või lõppenud lausa surmaga, tuleb sellest Tööinspektsiooni teavitada. Tööinspektsioon teostab ka tööohutuse järelevalvet ning hindab, kui nõuetekohaselt ettevõte kehtivaid õigusakte täidab.

Töökeskkonna ohutuks muutmine

Eelnevalt juba selgus, et igas töökeskkonnas peab olema teostatud riskianalüüs, kokkulepitud töökeskkonnaspetsialist ja tagatud esmaabi andmine ning vajalikud esmaabivahendid. Tegelikult on tööandjal aga võimalik teha veel palju, et keskkonda töötajatele ohutamaks, aga ka mugavamaks muuta.

Näiteks tuleks töötajate puhul üle vaadata nende töövahendid. Olgu selleks siis ergonoomiline reguleeritav laud, et anda kontoritöötajatele võimalus kohandada enda tööasendit personaalselt või võimaldada valida erinevaid tööasendit toetavaid vahendeid nagu käe- ja jalatoed. Lähtuvalt tööiseloomust tuleb pakkuda ka vajalikke isikukaitsevahendeid.

Tootmisfirmadel tasub üle vaadata kõik tööks kasutatavad seadmed, et need oleksid töökorras ja toimiksid tõrgeteta, vähendades nii füüsikalisi ohutegureid ja neist tulenevaid riske. Kui tootmiskeskkonnas tekib palju tolmu ja muid jäätmeid, tuleb tagada ka korrektsed aspiratsiooniseadmed ja vajadusel täiendavad puhastusseadmed. Näiteks võib kasuks tulla jäätmete liigist lähtuva spetsiifilise tööstusliku tolmuimeja soetamine. Julgustame ettevõtetel ka professionaalide abi küsima, et välja selgitada tegelikud vajadused ja luua efektiivne aspiratsioonilahendus.

Tööohutuse tagamine ei ole keeruline teadus, küll aga aega- ja tähelepanunõudev protsess. Ei saa eitada, et see nõuab mõningasi teadmisi, aga ei eelda, et igal tööandjal need loomupäraselt kaasa tulevad. Just selle pärast on igati õigustatud, et tööohutuse tagamisel kasutatakse professionaalide abi, kes on kõigi seadusaktide ja nõuetega kursis ning oskavad paljude valikute vahel teha just sulle parimad võimalikud otsused.

Küsi abi riskianalüüsi koostamisel teenust pakkuvalt professionaalselt partnerilt või kaasa Provent õhukvaliteedi parandamise protsessis ja vii sellega seotud ohutegurite riskid miinimumini.

Tolmu mõju tervisele ja töökeskonnas – mida tuleb meeles pidada?

Töökeskkonna õhukvaliteet on oluline tegur, mis mõjutab töötajate tervist, tootlikkust, seadmete töökindlust ja toodete kvaliteeti. Kehv õhukvaliteet võib tekitada terviseprobleeme, vähendada tööefektiivsust nii töötajate kui ka seadmete puhul, lühendada seadmete eluiga ja kahjustada tooteid.

Järjest enam pööravad ettevõtted tähelepanu töökeskkonna õhukvaliteedi jälgimisele, kuna see on oluline töömugavuse ja töötajate heaolu tagamisel. Selleks on loodud nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi standardeid. Töökeskkonnas esinevate saasteainete õigeaegne tuvastamine ja filtreerimine aitab säilitada optimaalsed töötingimused ning vähendada tolmu mõju tervisele.

Õhukvaliteedi tagamine erinevates töökeskkondades

Erinevates töökeskkondades, nagu töötlev tööstus, ehitus, toiduainetööstus ja puidutööstus, esineb õhusaasteaineid rohkem. Seetõttu on oluline luua iga töökeskkonna spetsiifikale vastav aspiratsioonisüsteem. Süsteemi loomine algab tööstuskeskkonna põhjalikust analüüsist.

Lihtsalt aspiratsiooniseadmete ostmine ei pruugi olla piisav; oluline on valida õiged seadmed. Provendi aspiratsioonisüsteemide eksperdid pakuvad nõu ja tuge, et määrata kindlaks vajalikud filtreerimisvajadused. Tasuta konsultatsioon aitab teha pikaajalise ja tõhusa investeeringu.

Tolm ja muud saasteained töökeskkonnas

Kõige levinum töökeskkond on ikka kontor, kus piisab tavalisest hoonesse paigaldatavast ventilatsioonist, mis tagab ruumides värske õhu ning aitab ka eemaldada mõningase tolmu ja lõhnad. Täiendavaks töövahendiks võib kasutada lihtsat kodust tolmuimejat, kui kontoripind ei ole just ülemäära suur.

Tolm on levinuim saasteaine õhus, mida leidub igast ruumist. Tööstusprotsesside käigus tekkiv peen tolmuosake võib olla sama väike kui pliiatsi ots (umbes 50 μm). Tolm võib tekkida mehaaniliste protsesside või õhu liikumise tagajärjel. Kuigi peame tolmu ohutuks, võib tolmu mõju tervisele olla laiaulatuslik ja suurendada töökeskkonnas tule- ning plahvatusohtu.

Sõltuvalt ettevõtte valdkonnast võib tekkida aga tolmu segavalt suurtes kogustes. Mingites olukordades võib see tolm olla lausa plahvatusohtlik, spetsiifilisemalt võib tekkida ka õliudu, vedelikke, materjalitolmu nagu kipsist ja selle lihvimisest ning lausa puidulaaste. Sellistes olukordades on vaja läheneda ventilatsiooni- ja puhastuslahendustele professionaalsemalt ja läbimõeldumalt.

Tööstuslikud õhufiltreerimise lahendused

Tööstuslikus keskkonnas jääb kodustel puhastusseadmetel enamasti jõudlusest puudu. Ei ole nende filtreerimisvõimsus piisav suurtel pindadel ega kogumismahutid piisavalt suured pidevaks tööks. Provent pakub mitmekülgseid tööstuslikke seadmeid, et projekteerida ettevõttele täpselt vajadustele vastav aspiratsioonisüsteem.

Kuna iga tootmisettevõte on unikaalne, siis ei ole ka ühte universaalset aspiratsioonilahendust, vaid iga lahendus koostatakse kliendist lähtuvalt. Nii on ka meie valikus väga eriilmelisi seadmeid. Alates mobiilsetest tööstuslikest tolmuimejatest tolmu, vedelike ja udu eemaldamiseks kuni laiendatavate keskusaspiratsiooniseadmeteni nagu tolmu- ja laastuimurid. Lisaks seadmetele on tervikliku süsteemi loomiseks saadaval ka torustikuosad, tööstuslikud ventilaatorid, filtrid ning muud detailid.

Tööstuslik tolmuimeja – mitmekülgne abimees

Tööstuslikud tolmuimejad, mida iseloomustavad nende võimsus ja tõhusus, on hädavajalikud abivahendid mistahes töökeskkonnas. Ruwaci brändi tööstustolmuimejad on eriti tuntud oma vastupidavuse poolest, olles spetsiaalselt disainitud taluma ka kõige intensiivsemaid ja raskemaid töötingimusi.

Ruwaci tehnoloogia on välja töötatud eesmärgiga tagada efektiivne tolmu eemaldamine, võttes arvesse selliseid kriitilisi aspekte nagu plahvatusoht, keskkonna- ja terviseriskid ning käsitletavate materjalide füüsikalised omadused. See võimaldab Ruwaci tolmuimejatega mitte ainult eemaldada tolmu, vaid ka edukalt toime tulla vedelike, udu, plahvatusohtliku tolmu ning erinevate purude ja puidulaastudega, pakkudes seeläbi laiaulatuslikku ja mitmekülgset puhastusvõimekust.

Asjatundlik tugi

Aspiratsioonisüsteem teeb oma tööd korrektselt vaid juhul, kui see on paigaldatud ja hooldatud vastavalt nõuetele. Valides professionaalse partneri, saab ettevõte kindlustunde, et nende soetatud lahendus on töökorras. Provent on oma klientidele pikaajaliseks partneriks iga vajaduse korral pakkudes tuge nii paigaldusel, hooldusel kui vajadusel ka remonditöödel.

Toostuslik_vee_ja_tolmuimeja_tooriistadele

Tolmu ja muude saasteainete eemaldamine on oluline osa töökeskkonna ohutuse tagamisel. Professionaalsed aspiratsioonilahendused aitavad hoida töökohad puhtad ja ohutud, vähendades terviseriske ning õnnetuste ja plahvatuste ohtu. Tööstusettevõtete jaoks on see investeering nii töötajate heaolusse kui ka efektiivsetesse tööprotsessidesse.

Mobiilsed puhastuslahendused – Ruwaci uuenduslik juhtmevaba tööstuslik tolmuimeja

Tänapäeva nõudlikus tööstusmaailmas on efektiivsus ja paindlikkus võtmetähtsusega. Ettevõtted otsivad pidevalt lahendusi, mis mitte ainult ei suurenda tootlikkust, vaid tagavad ka tööohutuse ja puhtuse. Selles valguses on meil pakkuda uudne, eriti kasutajasõbralik lahendus – juhtmeta tööstuslik tolmuimeja, mis muudab puhastustegevused varasemast lihtsamaks.

Tööstusliku tolmuimeja lisavõimekus

Tööstuslikus keskkonnas jääb kodustel seadmetel enamasti jõudlusest puudu. Ei ole nende filtreerimisvõimsus piisav ega kogumismahutid suured. Tööstuslik tolmuimeja on võimas ja efektiivne tööstuslik masin, mis on kasuks igas töökeskkonnas. Ruwaci tööstustolmuimejad on vastupidavad ja disainitud vastu pidama ka kõige raskemates tingimustes.

Ruwaci tehnoloogia tagab tõhusa tolmu eemaldamise, arvestades plahvatusohtu, keskkonna- ja terviseriske ning materjali füüsikalisi omadusi. Tänu sellele on nende seadmetega võimalik eemaldada ka vedelikke, udu, plahvatusohtlikku tolmu ning puru ja puidulaaste.

Tööstuslikud aspiratsioonilahendused

Mõnikord võib tolmuimejast jääda väheks ning selliste vajaduste rahuldamiseks on tarvis juba võimsamaid seadmeid. Provent pakub mitmekülgseid aspiratsiooniseadmeid, et projekteerida tööstusettevõttele täpselt vajadustele vastav aspiratsioonisüsteem.

Kuna iga tootmisettevõte on unikaalne, siis ei ole ka ühte kõigile sobivat aspiratsioonilahendust, vaid iga lahendus pannakse kokku kliendist lähtuvalt. Nii on ka valikus väga eriilmelisi seadmeid. Alates mobiilsetest tööstuslikest tolmuimejatest tolmu, vedelike ja udu eemaldamiseks kuni modulaarsete kesksete aspiratsiooniseadmeteni nagu tolmu- ja laastuimurid. Lisaks seadmetele on tervikliku süsteemi koostamiseks saadaval ka torustikuosad, tööstuslikud ventilaatorid, filtrid ning muud detailid.

Vabadus liikuda

Ruwaci juhtmeta tolmuimejad on loodud mõttega, et vabaks piiravatest juhtmetest. Kasutajad saavad nüüd puhastada tootmis- või laohoonete kaugemaid nurki ilma elektrikaabli piiranguteta. Juhtmevaba seadmega on mugavam töötada ka raskesti ligipääsetavaid nurki ja kõrgemaid kapi- või tootmisseadmete pealseid. See tähendab suuremat paindlikkust ja efektiivsust, eriti keerulistes ja kitsastes tööruumides.

Kasutajamugavus ja kestvus eelkõige

Ruwac ei ole loonud lihtsalt veel üht juhtmeta tolmuimejat turule. Nende eesmärk on olnud luua parim – seade, mis pakub kõrgeimat kasutajamugavust. Kui akuga seadmete puhul on tihti mure, et aku kestvus on nii lühike, et tööd ei jõuagi tehtud, siis Ruwac on rõhku pannud ka sellele.

Juhtmevabad tööstuslikud tolmuimejad on varustatud võimsate akudega, mis võimaldavad töötada kuni 120 minutit katkematult. Nii ei ole ohtu, et seade lõpetab töö just kõige kriitilisemalt hetkel.

Kui aku saab tühjaks, ei pea kasutaja tolmuimejat laadimisjaama viima. Piisab vaid eemaldatava aku vahetamisest. See tähendab, et tööaega saab lihtsasti kahekordistada, lisades teise täislaetud aku. Lisaks on tolmuimejad tuntud oma vastupidavuse, liikuvuse ja kompaktsuse poolest.

Uued vabadused puhastamisel

Juhtmeta töötamine loob uusi vabadusi mitte seadmele, vaid eelkõige just selle kasutajale. Olgu tegemist põranda puhastamisega, masinate hooldusega või kõrgemal asuvate pindade puhastamisega, Ruwaci juhtmeta tolmuimejad pakuvad lahendust.

Erinevad mudelid, nagu R01 D, R18 D ja R24 D, on loodud erinevateks vajadusteks, tagades, et igale puhastusülesandele leidub sobiv seade. Nii on saadaval mudelid näiteks plahvatusohtliku tolmu, aga ka vedelike eemaldamiseks.

Täielikult juhtmevaba töö

Täielikult juhtmevaba töö tagamiseks tuleb läbi mõelda ka seadme kogumismahuti lahendus. Ruwaci poolt väljatöötatud Longopaci kogumissüsteemiga on koti vahetamine varasemast tolmuvabam ja kiirem muutes protsessi ohutumaks nii töökeskkonnale kui ka töötajatele.

Lisaks on Longopaci süsteemiga võimalik jäätmeid koguda ka töö ajal, ilma tööprotsesse katkestamata. Kogumissüsteemi moodul on olemas nii tavalise kompaktse tööstustolmuimeja, eelseparaatori kui ka tsüklonseparaatori jaoks.

Ruwaci uuenduslikud juhtmeta tööstuslikud tolmuimejad on rohkem kui lihtsalt puhastusseadmed. Need on mobiilsed puhastuslahendused, mis pakuvad tööstuskeskkonnas uut efektiivsust ja paindlikkust.

Nende seadmete abil saavad ettevõtted mitte ainult hoida oma tööruume puhtana, vaid teha seda viisil, mis on kiirem, ohutum ja kasutajasõbralikum. Tere tulemast uude ajastusse, kus puhastamine ei ole enam kohustus, vaid mugav osa igapäevatööst.

Tööstuslikud tolmuimejad – ohutu tuha eemaldamine

Tööstuslikus tootmises, kus tuhk ja muud jäätmed on igapäevased kõrvalsaadused, on kriitiline tagada nende ohutu ja efektiivne eemaldamine. Ruwaci tööstuslikud tolmuimejad pakuvad just sellist lahendust, ühendades endas tugevuse, ohutuse ja kohandatavuse, et vastata erinevate tööstusharude nõudmistele.

Tingimustele vastavad professionaalsed lahendused

Tuhk, olgu see puidust, söest või muudest materjalidest, kujutab endast tõsist tule- ja plahvatusohtu, eriti kui see seguneb õhus olevate peenosakestega. Ruwaci tööstuslikud tolmuimejad on loodud selliste ohtlike olukordade silmas pidades, pakkudes tugevat klaaskiudplastist korpust, mis vastab kõrgeimatele ohutusstandarditele ja tagab seadme vastupidavuse isegi kõige nõudlikumates töötingimustes.

Erinevate tööstuslike vajaduste rahuldamiseks pakub Ruwac kohandatavat moodulsüsteemi, mis võimaldab klientidel valida just neile sobivad lahendused. Olgu tegemist teisaldatavate seadmetega kiireks ja lihtsaks puhastamiseks või tööstuslike tsentraalsete tolmuimejatega pideva tõhususe tagamiseks, need süsteemid on kohandatavad igale tootmisüksusele.

Terviklik lahendus, mitte lihtsalt seade

Jäätmete kogumine võib olla sama mitmekesine kui tööstusharud ise. Seetõttu on valikus erinevaid kogumisvariante, alates kilekottidest kuni 1000-liitriste konteineriteni, mis võimaldavad tuhakastide tõhusat tühjendamist. Suured filtripinnad tagavad filterelemendi pika kasutuskestuse, samas kui moodulkonstruktsioon ja mitu filtreerimisastet tagavad ohtlike ainete ohutu eemaldamise.

Ruwac on pühendunud pakkuma kvaliteetseid ja ohutuid lahendusi tuhkade eemaldamiseks. Nende tooted on valmistatud järgides kõrgeimaid tööstusstandardeid, tagades, et teie investeering Ruwaci seadmetesse on pikaajaline ja usaldusväärne. Valikus on ka ATEX-direktiivile vastavad plahvatuskindlad mudelid.

Ruwaci tööstuslikud tolmuimejad ei ole lihtsalt seadmed, vaid need on lahendused, mis toovad teie töökeskkonda ohutuse ja tõhususe. Kui teie tootmisprotsess genereerib tuhka ja teisi jäätmeid, siis oleme siin, et pakkuda teile parimat võimalikku puhastustehnoloogiat, mis vastab teie spetsiifilistele vajadustele ja tagab ohutu töökeskkonna. Võtke ühendust ja rääkige soovidest!

Metallitööstuse puhtuse uus ajastu: Ruwaci tolmuimejad metallile

Metallitööstus on ala, kus puhtus ja täpsus on sama olulised kui tööprotsessi efektiivsus. Ruwaci tööstuslikud tolmuimejad on loodud just sellise keskkonna vajadusi silmas pidades, pakkudes lahendusi, mis on sama vastupidavad kui need on innovaatilised.

Iga metallitööstuse ettevõte on unikaalne, mistõttu on Ruwac välja töötanud moodulsüsteemi, mis võimaldab iga seadet kohandada vastavalt konkreetse töökoja vajadustele. Olgu selleks suuremahulised tootmisliinid või väiksemad töökojad, pakume lahendusi, mis integreeruvad sujuvalt igasse tööprotsessi.

Mõistame, et paindlikkus on võtmetähtsusega. Valikus on nii teisaldatavaid kui ka paikseid süsteeme, mis võimaldavad ettevõtetel optimeerida oma ruumi ja tööprotsesse. Teisaldatavad seadmed on ideaalsed kiireks ja lihtsaks puhastamiseks, samas kui paiksed keskustolmuimeja süsteemid pakuvad pidevat tõhusust suuremahulistes tootmisprotsessides.

Ruwaci tolmuimejad metallile on loodud metallitööstuse spetsiifilisi vajadusi silmas pidades, pakkudes võimekust eemaldada tõhusalt nii metallijääke kui ka vedelikke, nagu õlid ja jahutusvedelikud, ühe töötsükli jooksul. Need seadmed on varustatud uuendusliku tehnoloogiaga, mis võimaldab vedela ja tahke materjali efektiivset eraldamist reaalajas, tagades seeläbi tööprotsessi puhtuse ja sujuvuse. Lisaks on Ruwaci tolmuimejad disainitud nii, et vedelikud pumbatakse masina töötamise ajal ära, vältides seeläbi töökatkestusi ja tõstes tootmise efektiivsust.

Me ei piirdu ainult seadmete müügiga. Mõistame, et klienditugi on sama oluline kui seadme kvaliteet. Seetõttu pakume nõustamist ja kohapealset tutvustamist, et tagada, et iga klient teeb informeeritud otsuseid. Lisaks sellele pakume kõikehõlmavat hooldust, et tagada seadmete pikaajaline töökindlus.

Metallitööstuse puhtus ja ohutus ei ole enam pelgalt soovunelm, vaid saavutatav reaalsus Ruwaci uuenduslike lahendustega. Kui soovite oma ettevõtte puhastustõhusust tõsta järgmisele tasemele, oleme teie jaoks olemas.

Pagaritööstus – millist tööstuslikku tolmuimejat valida?

Pagaritööstus on üks neist sektoritest, kus puhtus ja ohutus mängivad kriitilist rolli. Mitte ainult ei mõjuta see toidu kvaliteeti ja tarbijate tervist, vaid ka töötajate ohutust, eriti seoses plahvatusohtlike tolmuosakestega, mis on paljudes tootmisprotsessides paratamatud. Tänu Ruwaci uuenduslikule tehnoloogiale on nüüd võimalik tagada täiuslik ja ohutu puhastamine, mis on spetsiaalselt kohandatud pagaritööstuse vajadustele.

Provent OÜ, Ruwaci tööstuslik tolmuimeja, aspiratsioonilahendused pagaritööstusele

Tolm pagaritööstuses

Pagaritöökojas tuleb olla eriti ettevaatlik, et mitte töökohal tolmu üles keerutada. Eesmärk on vähendada töötajate kokkupuudet jahutolmuga nii palju kui võimalik. Lõppude lõpuks on jahutolmu allergia üks levinumaid kutsealaseid hingamisteede haigusi pagaritööstuses ning tekkiv tolm on ohtlikult peenike.

Jahutolm on samuti plahvatusohtlik ning suur kogus õhus ja keskkonnas võib osutuda eluohtlikuks. Tolm ei ole seejuures ohtlik vaid töötajatele tervisele ning valmivale toodangule, aga ka kasutatavatele seadmetele, mis liigse tolmu puhul võivad minna rikki, muutuda ohtlikuks ning pärssida tööefektiivsust.

Vastupidavus ja turvalisus on fookuses

Ruwaci tööstuslikud tolmuimejad on loodud vastu pidama pagaritööstuse nõudlikele tingimustele. Nende tugev klaaskiudplastist korpus ei ole mitte ainult vastupidav, vaid ka ohutu kasutada isegi plahvatusohtliku tolmu korral. See tagab, et ohtlikud osakesed ei pääse keskkonda, kaitstes seeläbi nii töötajate tervist kui ka tootmisruume.

Pagaritööstuse eriseadmed

Ruwac on välja arendanud spetsiaalselt pagaritööstusele sobilikud seadmed. Eelkõige erinevad need seadmed ühe olulise omaduse tõttu – need sobivad kasutamiseks ka kõrgetel temperatuuridel.

Neid saab kasutada ahjude põhjalikuks puhastamiseks isegi kohe pärast küpsetamist. See tähendab, et pagarid ei pea ootama, kuni nende ahjud jahtuvad. See tagab olulise kvaliteedi ja hügieeni, lisamata küpsetusprotsessile pikki pause. Samuti säilitab see vajaliku efektiivsuse taseme.

Pagariäridele mõeldud spetsiifilised tarvikud on näiteks 400 mm laiune nii öelda iminokk , mis on roostevabast terasest. Seda saab kasutada kuumade ahjude küpsetuskambrite kiireks ja põhjalikuks puhastamiseks igasugusest tolmust ja materjalist. Loomulikult on ka seadmete torupikendused ja metallist imivoolik temperatuurile vastupidavad.

Kombineerime lahenduse teie vajadustest lähtuvalt

Ruwac on mõistnud, et iga pagarikoda on unikaalne, ja seetõttu on nad loonud kohandatava moodulsüsteemi. Olgu vajaduseks suure võimsusega seadmed suurtele tootmisliinidele või kompaktsed lahendused väiksematele töökodadele, Ruwaci lahendused on kohaldatavad kõigile. Ruwaci tööstuslikud tolmuimejad ei tule kasuks vaid pagaritööstuses, aga ka toiduainete tööstuses laiemalt.

Töökoha puhastamine ei tohiks kunagi olla kompromiss. Ruwac pakub nii teisaldatavaid kui ka paikseid lahendusi, võimaldades ettevõtetel optimeerida oma ruumi ja tagada maksimaalne efektiivsus puhastamisel. Teisaldatavad seadmed on ideaalsed kiireks ja lihtsaks puhastamiseks, samas kui statsionaarsed keskustolmuimeja süsteemid pakuvad jõulist ja pidevat tõhusust suuremahulistes tootmisprotsessides. Tervikliku süsteemi tarbeks on saadaval ka ventilaatorid, filtrid ning muud aspiratsioonisüsteemi osad.

Toetame teid enne ja pärast ostu

Mõistame, et seadmete soetamine on suur investeering. Seetõttu ei paku me mitte ainult tipptasemel seadmeid, vaid ka nõustamist ja kohapealset tutvustamist. Ruwaci eksperdid tulevad kohale, et aidata leida parimad lahendused just teie ettevõtte vajadustele, tagades, et teete informeeritud otsuseid. Seadmetega tutvumiseks või eriolukordadeks on Provendil saadaval ka rendiseadmed.

Meie teenus ei lõpe seadmete müümisega. Pakume kõikehõlmavat hooldust, et tagada teie seademete pikaajaline töökindlus ja efektiivsus. Korrapärane hooldus ja tugev klienditugi tagavad, et teie seadmed töötavad alati tipptasemel. Ruwaci tooted on valmistatud Saksamaal järgides kõrgeimaid standardeid, mis tähendab, et teie ettevõte saab kasu töökindlatest ja vastupidavatest seadmetest.

Täiuslik puhastamine pagaritööstuses ei ole enam soovunelm, vaid tegelikkus tänu Ruwaci uuenduslikele tolmuimejatele. Kui soovite oma ettevõtte puhastustõhusust tõsta järgmisele tasemele, siis on Ruwaci lahendused teie jaoks olemas. Provendi abil leiate just enda vajadustele sobiva seadme ja lahenduse ning toetab teid selles protsessis igakülgselt.

Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.