Tööstuslikud tolmuimejad on asendamatud seadmed igas tootmisettevõttes, tagades puhtuse ja ohutuse tootmisruumides. Nende seadmete korrapärane ja süsteemne hooldamine on hädavajalik, et tagada nende pikaajaline töökindlus ja ohutus. Tolmuimeja hooldamine ei ole mitte ainult seadme efektiivsuse küsimus, vaid ka töötajate ohutuse ja tervise tagamine.

Ruwac on tööstuslike tolmuimejate valdkonnas tuntud oma kvaliteedi ja vastupidavuse poolest. Nende ikoonilised punased – ja nüüd ka mustad – tööstuslikud tolmuimejad on mõned kõige usaldusväärsemad kaasaskantavad ja kesksed tolmuimeja süsteemid turul.

Tööstuslikud tolmuimejad on loodud erinevate materjalide – olgu need vedelad või tahked, tavajäätmed või plahvatusohtlikud – ja rakenduste jaoks, pakkudes ideaalseid lahendusi igale vajadusele. Nende kaasaskantavate tööstuslike tolmuimejate nutikas modulaarne disain, patenteeritud funktsionaalsus nagu tolmuvaba kotivahetus ja suur võimsus näitavad, et kvaliteet ja praktilisus on toodete disainil seatud esikohale.

Iga seade vajab korralist hooldust, et tagada selle tööefektiivsus- ning kindlus, pikendada seadme eluiga ning vähendada erakorraliste tööseisakute teket. Kuigi erakorralist hooldust või remonti pole võimalik välistada, siis korrektse hoolduse korral on selliste olukordade tekkimine pigem harukordne.

Süsteemne lähenemine

Ruwac, tuntud oma kvaliteetsete tolmuimejate poolest, rõhutab süsteemse hoolduse tähtsust. Professionaalne hooldusmeeskond, koosnedes kvalifitseeritud hooldustehnikutest, tagab, et teie tööstuslik tolmuimeja oleks alati ohutu ja korras. Põhjalikud kontrollimised ja seadme komponentide seisukorra dokumenteerimine on osa hooldusprotsessist, mis võimaldab ettevaatavalt vajalikke hooldustöid planeerida nii, et see ei häiri tööprotsesse.

Regulaarne ja ennetav hooldus, mida pakub hooldusleping, aitab vältida võimalikke probleeme ja pikendab tolmuimeja kasutusiga. Planeeritavus ja regulaarsus on olulised, et seadmed oleksid alati töökorras, vähendades sellega ettevõtte kulusid, mis võivad tekkida ootamatutest remontidest ja tööseisakutest.

Hoolduse jooksul kasutatakse vaid heaks kiidetud kvaliteetseid varu- ja kuluosi, mis on vastupidavad ning tagavad ka seadme pikaajalise toimimise. Pakume vaid kõige kvaliteetsemaid, rasketes tingimustes testitud filtreid, voolikuid ja harjaseid. Kuigi kuluosade vahetust ei saa vältida, siis korrektse hoolduse korral püsib seade töökorras lubatud ajaperioodi.

Õigusaktide nõuetekohane täitmine

Tööstusliku tolmuimeja hooldamine on oluline ka õigusaktide nõuete täitmiseks. Tööohutuse eeskirjad nõuavad, et tööandja tagaks ohutu töövahendi. Elektriseadmete kontrollimise eeskirjad soovitavad tööstuslikke tolmuimejaid kontrollida vähemalt kord aastas, eriti rangelt tuleb jälgida plahvatusohtlikes kohtades kasutatavate seadmete nõudeid.

Nõutele vastav hooldus ja töötingimustele vastavalt valitud seade tagavad, et teie töökeskkond on ohutu töötajatele, selle toimimine efektiivne ning töökeskkond ootustele vastavalt puhas. Tänu hooldustoimingute dokumenteerimisele on vajadusel võimalik hiljem ka seadme olukorda tõestada.

Tolmuimeja hooldamise tähtsus

Tolmuimeja hooldamine on oluline mitmel põhjusel:

Ohutus: Regulaarne hooldus tagab, et seadmed töötavad ohutult, vähendades õnnetuste ja vigastuste riski.

Efektiivsus: Korras ja hästi hooldatud tolmuimeja töötab efektiivsemalt, puhastades põhjalikumalt ja kiiremini. Töökorras seade tagab tööprotsesside katkestusteta toimimise.

Pikem eluiga: Hooldatud seadmed kestavad kauem, vähendades vajadust tihti uusi seadmeid soetada või neid remontida.

Kulude kokkuhoid: Ennetav hooldus aitab vältida kalleid remonte ja tööseisakuid.

Kuluosade regulaarne jälgimine ja vahetamine

Tolmuimeja hooldamisel on oluline regulaarselt jälgida ja vajadusel vahetada kuluosasid, nagu filtrid, harjad ja voolikud. Need osad kuluvad tavapärase kasutamise käigus ja nende õigeaegne vahetamine tagab seadme parima võimaliku toimimise. Näiteks:

Filtrid: Need tuleb puhastada või vahetada regulaarselt, et tagada õhu kvaliteet ja vältida mootori ülekoormust.

Harjad: Kulunud harjad võivad vähendada puhastuse efektiivsust ja kahjustada põrandapindu.

Voolikud: Vigastatud või ummistunud voolikud võivad vähendada imemisvõimsust ja seeläbi tolmuimeja efektiivsust muutes selle lõpuks kasutuskõlbmatuks.

Tööstusliku tolmuimeja hooldamine on kriitilise tähtsusega, et tagada seadme pikaajaline töökindlus, ohutus ja efektiivsus. Regulaarne hooldus ja kuluosade õigeaegne vahetamine aitavad vältida ootamatuid probleeme ja tagavad, et seadmed töötavad optimaalselt. Pakume professionaalset hooldusteenust, mis aitab tagada teie seadmete parima võimaliku seisukorra. Olles teadlik tolmuimeja hooldamise tähtsusest, saate tagada oma tootmisruumide puhtuse, ohutuse ja tõhusa toimimise.

Provent on teie professionaalne aspiratsioonilahenduste partner! Oleme teile toeks igal sammul alates vajaduste kaardistamisest kuni süsteemide paigalduse ja hoolduseni.

Tööstuslikud keskkonnad seisavad silmitsi keerukate väljakutsetega, kui on vaja tagada puhtus, ohutus ja tõhusus. Ruwaci tõestatud ja stabiilse kvaliteediga tööstuslikud imurid on loodud eemaldama saasteaineid ja jäätmeid töökeskkonnast, kuid sama oluline on ka nende jäätmete efektiivne ja ohutu kõrvaldamine.

Efektiivne kogumissüsteem

Longopac® süsteemi eelised

Longopac® süsteem on välja töötatud spetsiaalselt tööstuslikeks rakendusteks, kus tolm ja muud saasteained ning jäätmed võivad olla tervisele, aga ka tööstuslikele seadmetele ja isegi toodangule ohtlikud. Süsteem püüab tolmu ja teised soovimatud osakesed otse kotti, vähendades õhus lenduvate osakeste hulka ja kaitstes seeläbi töötajate tervist ning tootmismasinaid. Kottide vahetamine on kiire ja lihtne, võimaldades seda teha isegi seadme töötamise ajal, mis suurendab tööefektiivsust ja minimeerib tööseisakuid.

Longopac® süsteemi üks peamisi eeliseid on selle paindlikkus. Koti täitekogus on enne vahetamist individuaalselt kohandatav, mis võimaldab ettevõtetel optimeerida jäätmete kogumise protsesse vastavalt nende vajadustele. See aitab vähendada jäätmeid ja säästa kulusid, samal ajal tagades saasteainete vaba käitluse. Ohtlikud materjalid eemaldatakse töökeskkonnast turvaliselt ja tõhusalt, vähendades oluliselt reostuse ohtu.

Õhust jäätmete eraldamise tähtsus

Õhust jäätmete eraldamine on kriitilise tähtsusega mitmel põhjusel. Esiteks, see aitab vähendada töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega, mis võivad põhjustada terviseprobleeme. Teiseks, see aitab säilitada puhtamat ja turvalisemat töökeskkonda, vähendades plahvatusohtu ja tuleohtu, mis võivad tekkida lenduvate tolmuosakeste tõttu. Kolmandaks, efektiivne jäätmete eraldamine ja kogumine aitab kaasa jäätmete vähendamisele ja keskkonnasäästlikkusele.

Ruwaci tööstuslikud imurid ja Longopac® süsteem

Ruwaci tööstuslikud tolmuimejad ja keskustolmuimejad on tuntud oma kvaliteedi ja vastupidavuse poolest. Need on loodud töötama kõige raskemates tingimustes, pakkudes tõhusat ja usaldusväärset lahendust jäätmete ning saasteainete eemaldamiseks. Kombineerituna Longopac® süsteemiga, pakuvad need täielikku lahendust, mis mitte ainult ei eemalda saasteaineid õhust, vaid ka kõrvaldab need ohutult ja tõhusalt tootmiskeskkonnast.

Longopac® süsteemi kasutamine Ruwaci imuritega tagab, et kogutud jäätmed on suletud süsteemis, vähendades tolmu ja saasteainete taassattumist õhku. See on eriti oluline tööstusharudes, kus töötajad puutuvad kokku ohtlike ainetega, nagu keemiatööstus, ehitus või puidutööstus.

Longopac® süsteem on paindlik pakkudes erinevas suuruses ning erinevate omadustega kotte sobitumaks kogutava materjali ning kogustega. Tänu sellele sobib lahendus mitmesugustele ettevõtetele olles oluline osa tootmisüksuse aspiratsioonisüsteemist.

Töötage targemalt ja ohutumalt

Kas teie ettevõte on valmis astuma järgmist sammu puhtuse ja ohutuse suunas? Ruwaci tööstuslikud imurid koos Longopac® süsteemiga võivad olla lahendus, mida olete otsinud. Töötage targemalt ja tehke oma töökohast puhas ning ohutu keskkond kõigile. Tutvuge Ruwaci Longopac® süsteemiga ja avastage, kuidas see võib teie ettevõttele kasu tuua.

Ruwaci Longopac® süsteem on innovatiivne lahendus, mis aitab tagada töökeskkonna puhtuse ja ohutuse. See süsteem mitte ainult ei paranda tööefektiivsust, vaid aitab ka vähendada keskkonnamõju, pakkudes tõhusat ja ohutut viisi jäätmete kogumiseks ja kõrvaldamiseks. Investeerimine sellisesse süsteemi näitab ettevõtte pühendumust oma töötajate tervisele ja keskkonnakaitsele.

Tööstuskeskkonnas tekib mitmesuguseid erinevaid jäätmeid – nii tahkeid, vedelaid kui ka aurukujul. Kõik need võivad endas riski kanda ning oluliselt mõjutada või takistada ettevõtte tootmisefektiivsust ja -kvaliteeti. Õhukvaliteet tööstuskeskkonnas on kriitiline teema, eriti metallitööstuses, kus õli, õliudu ja õliauru käitlemine on igapäevane väljakutse. Õli ja jahutusvedelikud on töötlemisprotsesside lahutamatu osa, aidates vähendada hõõrdumist ja juhtida soojuse ning materjalijäägid töötlemiskohast eemale. Kuid nende kasutamine toob kaasa ka õliudu ja õliauru tekkimise, mis võivad oluliselt mõjutada õhukvaliteeti ja töötajate tervist.

Miks on õliudu ja õliaur ohtlikud?

Metallitööstuses kasutatakse laialdaselt jahutusvedelikke, mis sisaldavad mineraal- ja sünteetilisi õlisid. Need vedelikud aitavad vähendada hõõrdumist ja juhivad ära tekkiva soojuse, kuid nende kasutamisel tekib paratamatult õliudu ja õliauru. Õliudu, mille osakeste suurus on suurem kui 1 μm, tekib peamiselt jahutusvedeliku üleskeerutamisel, samas kui õliaur, mille osakeste suurus on umbes 0,5 kuni 0,8 μm, tekib soojusliku mõju ja rõhu all pihustumise tõttu. Õliaur tekib olukorras, kus saastunud õhk aurustub edasi.

Need tekkinud õliudu ja -aur ei ole mitte ainult tervisele kahjulikud, vaid võivad samuti kahjustada tundlikke elektroonikasüsteeme ja tööpinke. Eritunud õliudu ja -aur võivad tekitada hingamisprobleeme nii mikroorganismide kui saaste tõttu, aga ka nahaallergiaid, õliaknet või lausa nahapõletikku. Seega on oluline neid aineid tõhusalt kontrollida ja eemaldada.

Õhukvaliteedi tagamine

Professionaalsed lahendused

Ruwaci spetsiaalsed tööstuslikud tolmuimejad on loodud tagama, et töökohas ei ületataks ainete lubatud kontsentratsiooni piirnorme õhus. Need tolmuimejad on testitud ja sertifitseeritud sõltumatute asutuste poolt ja sobivad ideaalselt õli hõlpsaks eemaldamiseks tööpinkidelt või tootmisseadmetelt, samal ajal spetsiaalsete filtritega õliudu välja filtreerides.

Pakume praktilisi nõuandeid ja kohapealset tutvustamist, et aidata ettevõtetel valida sobivad seadmed ja meetodid õhukvaliteedi parandamiseks. Vajadusel aitame analüüsida teavet kehtivate direktiivide ja määruste kohta ning kaasame tehnilisi järelevaatajaid või tööstusohutuse järelevalveasutusi, et klientidele leida parim võimalik lahendus.

Meie pakutavad lahendused hõlmavad standardseid tolmuimejaid kuppeltüüpi tsüklonfiltriga ja täiendavate õliudu-filterelementidega, samuti spetsiaalseid mudeleid õliudu äratõmbeks ja õli töötlemiseks tootmisprotsessis. Tööstusettevõtted saavad kasutada Ruwaci ekspertide teadmisi, et valida õhukvaliteedi tagamiseks õige seadme ja meetodi kombinatsioon, mis vastab nende konkreetsetele vajadustele ja tagab töökoha ohutuse.

Õhukvaliteedi tagamine tööstuskeskkonnas on ülioluline, eriti kui tegemist on õli, õliudu ja õliauru ohutu käitlemisega. Ruwaci lahendused pakuvad tõhusaid viise nende kahjulike ainete kontrollimiseks, tagades seeläbi töötajate tervise ja ohutuse ning aidates kaasa keskkonnasõbralikumale tootmisprotsessile. Tööstusettevõtted peavad pidevalt tegelema õhukvaliteedi parandamise ja säilitamisega, et tagada nii töötajate heaolu kui ka tootmise efektiivsus.

Tolmuimeja tootmisesse ja sellega tolmu eemaldamine on tööstuskeskkondades kriitilise tähtsusega teema. Tööstusprotsessidest tekkiv peen tolmuosake on sageli silmale nähtamatu, kuid selle mõju töötajate tervisele ja tööohutusele on märkimisväärne. Tööstuslik tolm, mis koosneb peenetest tahketest osakestest, võib tekkida tootmises mehaaniliste protsesside või õhuvoolude liikumise tagajärjel, põhjustades terviseriske ja suurendades tule- ning plahvatusohtu.

Tolmu koristamine tööstusliku tolmuimejaga vältimaks tervise- ja töökeskkonnariske

Eriti ohtlikuks peetakse osakesi, mille suurus on alla 1 μm. Need väikesed osakesed võivad püsida õhus pikka aega ja tungida sügavale hingamisteedesse, põhjustades terviseriske nagu hingamisteede haiguseid, vähki ja allergilisi reaktsioone.

Tolm mõjutab ka seadmete tööd tööstuses ning liigne tolm võib mõjutada seadmete tööefektiivsust ning lõpuks ka nende töökindlust. Seetõttu on tolmu eemaldamine õhust oluline töötajate tervise kaitsmiseks ja tööohutuse tagamiseks.

Tolm on tööstusprotsesside vältimatu kõrvalprodukt. Olgu tegemist metallitööstuse, puidutöötlemise või keemiatööstusega, igas sektoris tekib teatud tüüpi tolmu. Näiteks metallurgias või värvide, sünteetiliste materjalide, farmaatsiatoodete ja kosmeetika tootmisel, kuid see on ka terviserisk ning tule- ja plahvatusohtlik.

Tolmuimeja valik lähtuvalt tolmu koostisest

Tolmuimeja tolmu klassifikatsioonid – L, M ja H – aitavad määrata, milline seade on sobilik erinevat tüüpi tolmu jaoks. IFA on välja töötanud tabeli, mis kirjeldab klassifikatsiooni erinevate testimispõhimõtete järgi, et tagada seadme sobivus selle ettenähtud kasutuse järgi. Näiteks, L-klassi tolmuimejad on sobilikud kuivade, mittesüttivate tolmuosakeste jaoks, samas kui H-klassi tolmuimejad on mõeldud kõige ohtlikumate tolmuosakeste, nagu kantserogeensed ja radioaktiivsed ained, eemaldamiseks.

Ruwaci tööstustolmuimejad ja kohtäratõmbe süsteemid pakuvad ideaalseid lahendusi tolmu eemaldamiseks õhust lähtuvalt tolmu koostisest. Olgu tegemist teisaldatavate tolmuimejatega või tsentraalsete tolmuimejatega, Ruwaci tehnoloogia tagab tõhusa tolmu eemaldamise, arvestades plahvatusohtu, keskkonna- ja terviseriske ning materjali füüsikalisi omadusi. Eriti märkimisväärne on uudne Longopac-süsteem, mis võimaldab tolmukotti vahetada kiiresti ja hügieeniliselt, muutes tööprotsessi veelgi tõhusamaks ja ohutumaks.

Konsulteeri meie spetsialistiga +37251990063

Efektiivne tolmu eemaldamine õhust

Tolmu eemaldamiseks otse allikast on soovitatav kasutada spetsiaalseid professionaalseid tööstuslikke äratõmbeseadmeid, mis on mõeldud masinatelt ja seadmetelt tolmu kogumiseks materjalide ning seadmetega töötamise ajal. Samuti on oluline kasutada tööstuslikke tolmuimejaid, mis eemaldavad maha langenud tolmu masinatelt, tootmissüsteemidelt ning puhastavad põrandaid, suuri alasid, seinu ja lagesid.

Tolmu eemaldamine on kriitiline osa tööstuslikust ohutusest. See mitte ainult ei kaitse töötajate tervist, vaid aitab ka ära hoida tule- ja plahvatusohtlikke olukordi, mis võivad tekkida tolmu kogunemisel. Ruwaci professionaalsete tööstuslike tolmuimejatega on võimalik tagada, et töökohad on puhtad ja ohutud, vähendades seeläbi riske ja tagades töötajate heaolu.

Tolmu eemaldamine õhust on hädavajalik osa tööstuslikust ohutusest. Professionaalsete tolmuimejate ja äratõmbeseadmete kasutamine aitab tagada, et töökohad on puhtad ja ohutud, vähendades nii terviseriske kui ka tule- ja plahvatusohtu. Tööstusettevõtete jaoks on see investeering töötajate heaolusse ja töökeskkonna ohutusse. Tõhus tolmu eemaldamine õhust on oluline samm tööstuslike protsesside ohutuse ja tõhususe suurendamisel, aidates kaasa nii töötajate tervisele kui ka ettevõtte üldisele tööohutusele ja -efektiivsusele.

Miks me vajame kaitset tolmu ja plahvatusohu eest?

Plahvatusrisk esineb paljudes tööstusharudes kus kasutatakse tehnoloogilistes protsessides või saadakse neist tooteid, mis on pulbri või tolmu kujul. Tolmu tüüpe on lõputult palju, sest kõik tahked ained tekitavad tolmu, mis võib omavahel ka seguneda plahvatusohtlikuks tolmuks. Tolm tekib mehaaniliste protsesside käigus või pöörlevate õhuvoolude tõttu ning koosneb tahkete ainete peentest osakestest, mis hõljuvad õhus. Seega on tolmu väga raske liigitada ja selleks on palju võimalusi:

– tolmuosakeste suuruse järgi
– päritolu järgi
– inimestega kokkupuute koormuse järgi – füüsikaliste omaduste järgi

Olenemata sellest, kas tolm on kasuliku otstarbega (näiteks metallurgias või värvainete, sünteetiliste materjalide, ravimite ja kosmeetikatoodete tootmisel) või on see lihtsalt jääde, ohustavad kõik tolmud tervist ja paljud neist põhjustavad ka tule- või isegi plahvatusohtu. Näiteks piisab plahvatuse põhjustamiseks vaid 1 mm paksusest segunenud puidutolmu kihist!

Vaatamata üldisele teadmisele, et gaasiplahvatuse ohtu on vaja vältida, ei tea paljud ohustatud isikud, millised ohud sellega kaasnevad. Nende asjaolude koosmõju näitab, kui oluline on tolmuplahvatusi ära hoida. 

Plahvatusohtlike keskkondade asjakohased nõuded?

Plahvatusriski töötervishoiu ja tööohutuse normid näevad ette, et tolm tuleb kohtäratõmbe või tolmuimejaga ohutult eemaldada. Nõuete täiustudes on tehnika arengule vastavalt muudetud ka katsemeetodeid ja liigitust. Näiteks varem oli viis kasutuskategooriat, kuid praegu on kasutusel ainult kolm tolmuklassi. Saadaval on erinevate katsemeetoditega hinnatud seadmeid ja see põhjustab segadust tegelikul kasutamisel. Praegune klassifitseerimissüsteem (L, M, H) näitab seadme kasutajale või järelevalvetöötajale selgelt ära, milline seade konkreetse tolmuklassi korral sobib. Suurema selguse tagamiseks on Saksamaa tööohutuse kutseliit IFA (endine BGIA) koostanud tabeli, mis kirjeldab klasse erinevate katsetuspõhimõtete alusel, lähtudes seadme sobivusest konkreetseks kasutusotstarbeks. 

Süttiv tolm ATEX plahvatusohtlikus keskkonnas

ATEX plahvatusohtlik keskkond kujuneb siis, kui õhk seguneb süttiva tolmuga (plahvatusohtlik tolm, Dust-Ex) või süttiva gaasi või auru/uduga (plahvatusohtlik gaas, Gas-Ex).
Samuti peab kohapeal olemas olema aktiveerumisvõimeline süüteallikas, mis võib süttimisohtlikus keskkonnas põhjustada süttimise.

Potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed (ATEX direktiiv)

ATEXi direktiiviga sätestatakse kogu Euroopa Liidus (EL) kehtivad ühetaolised eeskirjad potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud seadmete ja kaitsesüsteemide müügi ja kasutusele võtmise kohta. Selle eesmärk on saavutada toodete vastavus teatud nõuetele, et tagada inimeste, eriti töötajate, ja vajaduse korral ka koduloomade tervise ja ohutuse ning vara kaitse kõrge tase.

Direktiivi kohaldatakse mitmesuguste toodete suhtes (sh tooted, mida kasutatakse avamere nafta- ja gaasirajatistel, naftatööstuses, kaevandustes, puidutööstuses, jahuveskites (lenduvad jahuosakesed on väga tuleohtlikud) ja mujal, kus võib esineda plahvatusohtlik keskkond).

Plahvatusohu PÕHIPUNKTID

Kõnealuses direktiivis määratletakse tootjate, importijate ja levitajate kohustused seoses potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud seadmete ja kaitsesüsteemide müügiga.

• Kõik ELis turustatavad tooted peavad kandma CE-vastavusmärgist, mis näitab, et need vastavad ELi õigusaktide kõigile põhilistele ohutusnõuetele.
• Enne CE-märgise hankimist peab tootja viima läbi ohutus- ja vastavushindamise ning koostama toodete tehnilise dokumentatsiooni.
• Importijad peavad kontrollima, kas tootjad on viinud läbi nõuetekohased vastavushindamismenetlused. Vastasel korral peavad nad sellest teavitama ohutuse eest vastutavaid järelevalveasutusi.
• Kogu vajalik dokumentatsioon tuleb registreerida ja seda tuleb säilitada 10 aastat.
• Dokumentatsioon ja ohutusalane teave peavad olema koostatud lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles.
• Tootjad ja importijad peavad tootele märkima oma postiaadressi.
• Tootjad võivad esitada toote nõuetelevastavust tõendava teabe ohutuse eest vastutavale järelevalveasutusele elektrooniliselt.

Plahvatusohtlike olukordade näited

Plahvatusohu näited erinevates valdkondades

Puidutööstus – Puidu töötlemisel tekib puidutolm. See võib moodustada plahvatusohtlikku tolmu ja õhu segu, näiteks filtrites või silodes.

Metallitööd  – Metallist profiiltoodete tootmisel võib pinna töötlemise (lihvimise) käigus tekkida plahvatusohtlik metallitolm. See kehtib eriti kergmetallide kohta. Metallitolm võib tekitada plahvatusohu tolmupüüdurites.

Toiduainetetööstus  – Teravilja, suhkru jne vedamise ja hoiustamise käigus võib tekkida plahvatusohtlik tolm. Kui see eemaldatakse ja filtreeritakse, võib filtris tekkida plahvatusohtlik keskkond.

Ravimitööstus  – Ravimite tootmisel kasutatakse sageli lahustina alkoholi. Samuti võidakse kasutada selliseid tolmuplahvatusi põhjustavaid toimeaineid ja lisamaterjale nagu laktoos.

Värvimine  – Värvipihustuskambrites tekkinud värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad moodustada segunemisel õhuga plahvatusohtliku keskkonna.

Keemiatööstus  – Keemiatööstuse erinevates tootmisprotsessides muundatakse ja töödeldakse tuleohtlikke gaase, vedelikke ja tahkeid aineid. Protsessi käigus võivad tekkida plahvatusohtlikud segud.

Jäätmekäitlus  – Jäätmete töötlemisel ringlussevõtuks võib tekkida plahvatusoht näiteks tuleohtlike gaaside ja/või vedelike pooltühjade plekkpurkide või muude mahutite või paberi- või plastikutolmu tõttu.

Paberitööstus  – Tekib plahvatusohtlik tolm aspiratsioonisüsteemides ja töökeskkonnas

Plahvatusohtliku keskkonna ärahoidmine

Vastavalt direktiivi 1999/92/EÜ artiklile 3 „Plahvatuste ärahoidmine ja plahvatuskaitse“ tuleb alati pöörata esmatä- helepanu ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimise ärahoidmisele.

Vältides või vähendades tuleohtlike ainete kasutamist saab ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist ära hoida. Näitena võib tuua tuleohtlike lahustite ja puhastusvahendite asendamine vesilahustega. Tolmu osas on mõnikord võimalik suurendada kasutatava aine osakeste suurust, nii et plahvatusohtlik segu ei saa tekkida. Tuleb silmas pida- da, et edasine töötlemine ei vähendaks osakeste suurust näiteks hõõrdumise teel. Lisavõimaluseks on tolmu niisu- tamine või pastade kasutamine, mis välistab heljumi moodustumise.

Ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist seadmestiku ümber tuleks maksimaalselt ära hoida. See on võimalik suletud seadmestiku puhul. Seetõttu peavad seadmestiku osad olema lekkekindlad. Seadmestiku konstruktsioon peab olema selline, et tõenäolistes toimimistingimustes ei ole märkimisväärset leket. Üks võimalus selle tagami- seks on korrapärane hooldus.

Kui tuleohtlike ainete vabanemist ei saa vältida, saab ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist sageli ära hoida ventilatsiooniga. Ventilatsiooni tõhususe hindamisel tuleks võtta arvesse järgmisi asjaolusid.

• Gaas, aur ja udu: ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel tuleb määrata suurim vabaneva gaasi, auru ja udu kogus (allika tugevus) ning teada allika asukohta ja hajumistingimusi.
• Tolm: ventilatsioon kaitseb üldiselt ainult siis piisavalt, kui tolm imetakse ära allika juures ning hoitakse tõhusalt ära ohtlike tolmulademete tekkimine.
• Parimal juhul võib piisav ventilatsioon välistada ohtlikud kohad. Nimetatud puuduste tõttu võib siiski vähenda- da vaid ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosust või ohtlike kohtade (tsoonide) ulatust.On soovitav teha pistelist kontsentratsiooni kontrolli erinevates kohtades ja erineval ajal ebasoodsate toimimistin- gimuste juures.

Tolmulademe eemaldamine

Ohtliku tolmulademe tekkimist saab ära hoida töö- ja tehniliste ruumide korrapärase puhastamisega. Tõhusaks meetodiks on osutunud puhastamisgraafikute kasutamine, milles on kirjas puhastamise olemus, ulatus ja sagedus ning asjaomaste isikute kohustused. Juhendi saab koostada konkreetsest juhtumist lähtuvalt. Erilist tähelepanu tuleks pöörata (näiteks kõrgel asuvatele) pindadele, mida on raske kontrollida või millele on keerukas ligipääs ning kuhu võib koguneda aja jooksul märkimisväärne tolmukiht. Kui toimimisrikke (näiteks mahutite rikkumise või lõh- kemise, lekke) tõttu vabaneb märkimisväärne kogus tolmu, tuleks võtta lisameetmeid võimalikult kiireks tolmula- deme eemaldamiseks.

Märgpuhastus ja tolmulademe imemine (kasutades tsentraaltõmbesüsteemi või süüteallikateta tööstuslikke tol- muimejaid) on osutunud ohutuse seisukohalt kasulikuks. Tuleks vältida sellist puhastusprotsessi, mille käigus tolm õhku tõuseb (vt joonist 3.2). Tuleks pidada meeles, et märgpuhastusega võivad kaasneda lisaprobleemid seoses jäätmete kõrvaldamisega. Kui kergmetallide tolmu kogutakse märgskraberitesse, tuleb meeles pidada seda, et võib moodustuda vesinik. Tuleks vältida ladestunud tolmu eemaldamist puhumise teel.

Puhastuskorra võib sätestada tuleohtlike ainetega töötamise tegevusjuhise osana.

Tuleohtliku tolmu korral tohib kasutada vaid süüteallikateta Ex märgistusega plahvatusohutuid tolmuimejaid.

Süüteallikate vältimine

Kui ei ole võimalik ära hoida ATEX ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimist, tuleb vältida süttimist. Seda saab teha kaitsemeetmetega, mille eesmärk on süüteallikate vältimine või nende esinemise tõenäosuse vähendamine. Tõhusate ettevaatusabinõude võtmiseks tuleb tunda erinevaid süüteallikaliike ja seda, kuidas need toimivad. Hinnatakse, kui tõenäoline on ohtliku plahvatusohtliku keskkonna ja süüteallika olemasolu samal ajal ja samas kohas, ning vastavalt sellele määratakse kindlaks, millises ulatuses on vaja kaitsemeetmeid võtta. Seda tehakse allpool kirjeldatud tsoonisüsteemi alusel, millel põhinevad vajalikud ettevaatusabinõud.

Ohtlike kohtade liigitamine plahvatusohtlikesse tsoonidesse

Ohtlik koht on koht, kus plahvatusohtlikku keskkonda võib esineda sellisel määral, et see nõuab plahvatusohu vastu eriliste ettevaatusabinõude võtmist. Sellise koguse väljendamiseks kasutatakse mõistet ohtlik plahvatusohtlik kesk- kond. Kaitsemeetmete ulatuse kindlaksmääramise aluseks on kõigi ohtlike kohtade liigitamine tsoonidesse vastavalt ohtliku plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosusele.

Plahvatuse tagajärgede leevendamine (leevendusmeetmed)

Paljudel juhtudel ei ole võimalik plahvatusohtlikku keskkonda ja süüteallikaid piisava kindlusega vältida. Siis tuleb võtta meetmeid plahvatuse tagajärgede vähendamiseks vastuvõetava määrani. Need meetmed on:

• plahvatuskindel konstruktsioon;
• plahvatusrõhu alandamine;
• plahvatuse summutamine;
• leekide ja plahvatuse leviku ärahoidmine. Need meetmed on üldiselt seotud seadeldistest alguse saava plahvatuse ohtlike tagajärgede leevendamisega. Leevendusmeetmete puhul kasutatakse üldiselt seadmeid ja kaitsesüsteeme, mis vastavad direktiivile 94/9/EÜ. Võimalikud on ehituslikud meetmed, näiteks plahvatuskindlad seinad.

Seadmestiku osad, näiteks mahutid, anumad ja torustik konstrueeritakse nii, et need suudavad purunemata vastu pidada sisemisele plahvatusele. Tuleb võtta arvesse seadmestiku osa siserõhku, kui see erineb normaalrõhust. 

Üldiselt eristatakse plahvatuskindlaid konstruktsioone järgmiselt:

• vastupidavus suurimale plahvatuse ülerõhule;
• plahvatuse ülerõhu vähendamine koos plahvatusrõhu alandamise või plahvatuse summutamisega. 

Küsi abi plahvatusohtliku riskianalüüsi koostamise teenust meilt!